Kaudne valgustus:
Kuidas kaudne valgustus paneb arhidektuuri rääkima ka pärast päikeseloojangut


Me kipume arhitektuuri käsitlema millegi staatilisena. Tegelikult muutub see pidevalt. Ükski interjöör ei näe kell üheksa hommikul välja samasugune nagu kell kuus õhtul. Päevavalguse liikudes ruumis muutuvad varjud, materjalid omandavad soojemaid või jahedamaid toone ning tekstuurid kerkivad esile ja taanduvad taas. Hästi kujundatud interjööril ei ole kunagi ainult üks ilme – see avab oma erinevad omadused järk-järgult kogu päeva jooksul. Aga mis juhtub siis, kui päevavalgus kaob? Just siin tekib üks huvitavamaid küsimusi sisearhitektuuris: kuidas säilitada sama rahulik, sügav ja ruumiliselt rikkalik atmosfäär ka pärast päikeseloojangut?
Hea arhitektuur ei ole loodud ühe täiusliku hetke jaoks, vaid kõigi nende hetkede jaoks, mis jäävad nende vahele.



















































































